Pole vist ühtegi teist iluprotseduuri, mille kohta ringleks nii palju müüte kui ilusüstide kohta. Tallinna ilukliiniku vipMedicum laser- ja injektsiooniliste tehnoloogiate juhtivspetsialist Julia Kudrjavtseva teeb neid iga päev, ja seetõttu aitab selgusele jõuda, mis ja kuidas.
Tervest injektsiooniliste iluprotseduuride spektrist on rahva seas laia tuntuse saavutanud vaid Botox. Selle sõnaga kekutavad kõik, kes viitsivad, kuid väljend “botoksihuuled” tekitab esteetilise meditsiini arstides šokki. Tegelikult on ilusüstid oma olemuselt väga erinevad, sõltuvalt sellest, milline preparaat süstlas on ning kui sügavale see süstitakse.
Injektsiooniliste protseduuride kolm sügavusastet
Kõige pindmisemad süstid on sellised, mis aitavad naha pealmisi kihte noorendada: siluda, pingutada, muuta heledamaks. Selline protseduur on näiteks biorevitalisatsioon ehk hüaluroonhappe süstimine.
Botoxi süstid on kõige sügavamad, lihasesisesed, nad lõdvestavad väikeseid näolihaseid ja pärsivad nende liikumist. Neid süste tehakse selleks, et neutraliseerida miimikakortse, mis tekivad siis, kui me naeratame või mossitame.
Keskmisele sügavusele tehakse täitesüste, mis tõstavad kortsupõhja ja taastavad naha volüümi.
– Kas need preparaadid sisaldavad ka hormoone?
– Ei. Sisaldavad hüaluroonhapet, elastiini, kollageeni, platsentat – need kõik on looduslikud ained. Hüaluroonhape on nahas alati olemas, kuid vananedes tema sisaldus väheneb. Seetõttu hakkab naistel nahk kuivama ning selle puudujäägi saab siis korvata süstidega.
– Aga huuled? Mille abil lisatakse neile volüümi?
– Hüaluroonhape.
Kas paksud huuled on tänapäeval tõesti moes?
– Moes on loomulikud huuled. Ehk siis aja jooksul kaotatud volüüm peab olema taastatud nii, et kellelegi ei tuleks pähegi, et naine on endaga midagi teinud. See ongi esteetilise meditsiini kõrgpilotaaž. Aga kui kolleegid hakkavad arutama, mida naine oma näos korda teha lasi, siis on tegemist ebakvaliteetse tööga.
– Kuid pärast süste on ju naha all tunda sõlmekesi – paapuleid?
– Kui tegemist on näiteks biorevitalisatsiooniga, siis paapulid peavad olema. Ainult et mõnel patsiendil püsivad need tund aega, mõnel hakkavad imenduma juba protseduuri käigus, aga mõnel püsivad nad kuni kolm ööpäeva. Kõike seda peetakse normaalseks. Kui paapul imendub peaaegu kohe, siis on see märk sellest, et nahk on kui kuiv käsn, mis imab niiskuse endasse silmapilkselt. Nii et see sõltub naha veesisaldusest. Ja veel ka lümfiringe aktiivsusest.
– Aga veri ja sinikad – kas ka need käivad protseduuriga kaasa?
– Mõnikord tuleb torkekohast tilgake verd. Kuid naised kaotavad seda iga kuu võrreldamatult suuremates kogustes! Muide, tsüklil on sellele oma mõju. Kui naine tuleb protseduurile enne menstruatsiooni, võib torkekoht veritsema hakata. Ideaalne aeg injektsioonide jaoks on nädal pärast menstruatsiooni lõppu: valulävi on siis kõrge, naine pole nii tundlik ja veritseb vähem. Mis puudutab sinikaid, siis täiesti välistada neid ei saa. Kui keegi räägib, et ta süstib ilma sinikateta, siis pehmelt öeldes ei vasta see tõele.
– Millega tuleb arvestada?
– Tuleb aru saada, et need ei ole siiski nii lihtsad protseduurid, nagu esmapilgul võibolla tunduvad. Samas peab ka patsient üht-teist teadma. Näiteks seda, et preparaadi pakendi avamine peab toimuma tema silme ees. Ning et patsient peab tingimata saama talle süstitud preparaadi kleepsu. Ma annan alati oma patsientidele selle kleepsu sõnadega: “Me süstisime teile seda preparaati.
Kui te tahate poole aasta või aasta pärast protseduuri korrata, kuid kusagil teises kliinikus, siis palun näidake spetsialistile seda kleepsu.” Kuid Eestis inimesed tavaliselt ei tea, mida neile süstitakse. Sellest teadmatusest sünnivadki müüdid ja tüsistused, näiteks needsamad muhud. See on harvaesinev probleem, kuid kui see ilmneb, siis üpris raskelt. Nii et parem on käia ühes ja samas kliinikus.
– Millises vanuses võib juba hakata mõtlema ilusüstide peale?
– Alates 25. aastast.
– Nii vara? Kas see on tõepoolest sellises vanuses vajalik? Varem hakati noorendamisprotseduuridele mõtlema alles neljakümneaastaselt.
– Juhtub ka nii, et veelgi varem on vaja. Näiteks teevad praegu paljud inimesed oma hambad hambaklambritega korda. Kui neid kantakse kaua, võib see muuta huulte kuju. Pärast hambaklambrite äravõtmist jääb huul rippu. Aga patsient on võibolla alles 22aastane. Hüaluroonhappe süstidega taastatakse siis see, mis oli.
Vanasti ei vananenud naiste nahk nii kiiresti: solaariume polnud, meikima hakati 22-23aastaselt, ja polnudki nii palju dekoratiivkosmeetikat. Aga nüüd hakkavad meikima juba 14aastased, nii et vanuses 22-23 on neiu poorid juba täiesti ummistunud. Oma osa mängib veel see, et meie emade põlvkond elas ilma pideva arvutikiirguseta, toit oli naturaalsem, füüsilist koormust ja värskes õhus viibimist oli rohkem. Seepärast olid näod siledad ja punapõsised. Nüüd aga, kui inimene istub iga päev mitu tundi arvuti taga, tekib haiglane väljanägemine halli jume tõttu juba 25aastaselt.
– Kas ilusüstidel on nn ärajätmise sündroom? Näiteks kui naine käib neid regulaarselt tegemas ja näeb võrratu välja, aga hiljem ei ole tal enam võimalust selliseid kulutusi teha. Kuidas ta siis välja nägema hakkab?
– Nii, nagu ta poleks neid kunagi teinudki. Ärajätmise sündroomi pole olemas! Kuid parem teha kasvõi vähehaaval midagi kui üldse mitte vähimatki. Sest kui patsient tuleb 60aastaselt ja ütleb: “Mul on veel kaua töötada, ma pole kunagi iluprotseduure teinud”, siis tuleb tal suhteliselt kiiresti teha need rahalised investeeringud, mida ta oleks võinud teha natukesekaupa paari aastakümne jooksul. Nii et hoida nägu heas korras on lihtsam kui seda reanimeerida. Reanimeeritud efekt on halb veel selle poolest, et ta on liiga märgatav. Kui aga end pidevalt korras hoida, saab teistele rääkida, et see kõik on looduse poolt antud, et geenid on sellised.
3D mesoniidid
